Esmase konsultatsiooni käigus hindab hambaraviarst patsiendi suuõõne seisundit − hambaid ja igemeid, − teeb kindlaks ravivajaduse ja -mahu ning pakub välja erinevaid ravivõimalusi.

Oluliseks momendiks hambaravi diagnostikas on röntgenpilt. Hambaarstid kasutavad panoraam- ja suusiseseid röntgenülesvõtteid patsienti hammastest.

Pärast diagnostikat koostab hambaarst raviplaani, kooskõlastab patsiendiga selle maksumuse ning pakub välja edasiste külastuste graafiku. Vajadusel võivad konsultatsioonile olla kutsutud ka teiste suundade hambaarstid: ortopeed, kirurg, hambatehnik. Sellisel juhul koostatakse konsultatsiooni tulemuste põhjal kompleksne raviplaan.

Juhul kui ravivajadus puudub, annab hambaraviarst patsiendile soovitusi suuõõne hoolduse kohta. Muuhulgas soovitab patsiendi jaoks kõige sobivamaid hambaharju, -pastasid ja teisi hügieenivahendeid, arvestades suuõõne anatoomilisi iseärasusi ja võimalike proteesikonstruktsioonide olemasolu. Spetsialist pöörab kindlasti tähelepanu isikliku hügieeni eest hoolitsemisele, ning juhul, kui patsient peseb hambaid valesti, korrigeerib vigu.

Samuti pöörab arst tähelepanu hammaste regulaarsele professionaalsele hügieenilisele puhastamisele, mille käigus eemaldatakse hambakatt ja hambakivi ning puhastatakse hambavahed. Selline tegevus võimaldab hoida hambad tervetena ning ennetada põletikuliste protsesside arengut.

Hambaarstid soovitavad patsientidel regulaarselt läbida profülaktilisi läbivaatusi, reeglina üks kord iga poole aasta tagant. Nii saavad õigeaegselt avastatud ka kõige väiksemad kõrvalekalded normist, mis võimaldab viivitamatult võtta tarvitusele vajalikud abinõud ning viia ravi maht miinimumini.

Konsultatsioonile kirja panema