Juureravi
Juurekanali ravi ja hambakroonid
Juurekanali ravi – see on hamba siseala ravi, just selle ala ravi, mida täidab pulp – hamba närvikude. Rahvakeeles nimetatakse hamba pulpi „närviks“. Pulp koosneb vere-, lümfisoontest, närvidest ja kobedast ühenduskoest.Mida tähendab juurekanal?
Anatoomiline hammas koosneb kroonist ja juurest. Hamba kroon – on see osa, mis asub igeme kohal, juur aga asub lõualuu kihis. Veeni-närvi kimp siseneb hambasse selle juure või juurte tipus. Närvi sisenemise punktist pulpaarsesse kambrisse (hamba sees asuv õõnsus) kogu hamba pikkuses suunduvad kitsad kanalid – need ongi hamba juurekanalid.
MILLEKS RAVIDA JUUREKANALEID?
Pulp (närv), nagu ka mistahes organ, reageerib ärritusele põletikuga. Hamba närvikoe põletiku tekkimise peamiseks põhjuseks on karioosne kahjustus. Karioosse protsessi progresseerumisel ja emaili hävimisel tungivad bakterid dentiini. Sügav karioosne kahjustus, mis suundub dentiinini, annab bakteritele võimaluse tungida hamba pulpi ja kutsuda esile pulbi põletiku. Sattudes hamba sisse, hakkavad bakterid aktiivselt paljunema. See rikub hamba normaalset elutegevust ning tekitavad hamba omanikule ebameeldivaid tunnetusi ja valu. Organism ise ei suuda seda probleemi lahendada, kuna bakterid hävitavad mitte ainult hamba, vaid hävitavad ka selle kaitsesüsteemi: veresooned ei ole enam võimelised tooma kahjustuskoldesse spetsiaalseid kaitserakke, mis oskavad võidelda infektsiooniga. Sellisest haigest närvist on vaja vabaneda.Juurekanali ravimise eesmärk.
Endodontiline teraapia – on olulisel määral juurekanalite (selle osa, mida algselt täitis närvikude) puhastamise protsess. Juurekanalite puhastamist teostatakse selleks, et eemaldada sellesse kogunenud bakterid. Seejuures saavutatakse kolme eesmärki:
.jpg)
1. Hamba sisse kogunenud bakterite eemaldamist
2. Eemaldatakse närvikude ja muud orgaanilised jäätmed, mis teenivad bakterite jaoks soodsa keskkonnana
3. Täidetakse ja plommitakse hambanärvi ruum nii, et bakteritele ei jää kohta nende eksisteerimiseks
.jpg)
Millised hambad vajavad endodontilist teraapiat?
Selleks, et määrata kindlaks, kas hammas vajab endodontilist teraapiat (juurekanali ravi), uurib stomatoloog hambad hoolikalt läbi. Võttes aluseks uuringute kliinilised ja röntgenoloogilised andmed, otsustatakse endodontilise teraapia vajadus.
Eksisteerib hulgaliselt situatsioone, millede jaoks on alternatiivsemaks juurekanalite ravi.
Juurekanalite ravi põhinäitajateks on järgmised situatsioonid: - Hamba pulbi põletik. Hamba pulbi põletikku nimetatakse stomatoloogias pulpiidiks. Pulpiidi põhisümptoomideks on: hamba korduv valulikkus, öised iseeneslikud valud; - Arst hakkab ravima kaariest ning juba ravi protsessis avastab, et hammas on kahjustatud väga sügavalt, närvikude on infitseeritud; - Hamba läheduses oleva igeme tundlikkus, paistetus, värvi muutus;
Selleks, et määrata kindlaks, kas hammas vajab endodontilist teraapiat (juurekanali ravi), uurib stomatoloog hambad hoolikalt läbi. Võttes aluseks uuringute kliinilised ja röntgenoloogilised andmed, otsustatakse endodontilise teraapia vajadus.
Eksisteerib hulgaliselt situatsioone, millede jaoks on alternatiivsemaks juurekanalite ravi.
Juurekanalite ravi põhinäitajateks on järgmised situatsioonid: - Hamba pulbi põletik. Hamba pulbi põletikku nimetatakse stomatoloogias pulpiidiks. Pulpiidi põhisümptoomideks on: hamba korduv valulikkus, öised iseeneslikud valud; - Arst hakkab ravima kaariest ning juba ravi protsessis avastab, et hammas on kahjustatud väga sügavalt, närvikude on infitseeritud; - Hamba läheduses oleva igeme tundlikkus, paistetus, värvi muutus;
- Hamba pulbi kudede nekroos (kärbumine). Pulbi kudede nekroos kulgeb sümptomiteta. Sellest situatsioonist ei oska patsient isegi mõelda, kuna hammas ei valutanud, hamba läheduses oleva igeme muutuseid ei olnud. Seetõttu hambad, mis vajavad juurekanalite ravi, võivad jääda märkamatuks isegi paljude aastate vältel. Kuigi selliseid hambaid võib stomatoloog avastada röntgeni abil. Ilmsematel juhtudel avastatakse röntgeni ülesvõttel tume plekike hambajuure tipus. See tume laik osutab sellele, et juure tipu ümber on tekkinud õõnsus hambasisese infektsiooni tulemusel; - Igemetel perioodiliste või alaliste moodustiste tekkimine.
Vahest tekivad hammaste juures asuvatel igemetel vistrikke meenutavad uusmoodustised. Stomatoloogias nimetatakse neid moodustisi fistulikäikudeks. Need moodustised võivad iseenesest tekkida ja kaduda, muuta oma mõõtmeid. Sellist seisukorda võib sagedamini avastada selle hamba läheduses, kus on kärbunud närv, s.t. et haigus toimub sümptomiteta. Nende fistulkäikusid mööda toimub mäda äravool infitseeritud hambast, mis tingib halva maitse suus;
Vahest tekivad hammaste juures asuvatel igemetel vistrikke meenutavad uusmoodustised. Stomatoloogias nimetatakse neid moodustisi fistulikäikudeks. Need moodustised võivad iseenesest tekkida ja kaduda, muuta oma mõõtmeid. Sellist seisukorda võib sagedamini avastada selle hamba läheduses, kus on kärbunud närv, s.t. et haigus toimub sümptomiteta. Nende fistulkäikusid mööda toimub mäda äravool infitseeritud hambast, mis tingib halva maitse suus;
.jpg)
- Hambad, mis on kahjustatud õnnetusjuhtumi tulemusel. Hammaste pulbi seisukord, mis on kahjustatud õnnetusjuhtumi tagajärjel (trauma, liiklusõnnetus jne.), võib halveneda ning tekib juurekanalite ravivajadus. Kuid sellised seisundid toimuvad sagedamini sümptomiteta ning taas tuleb meile abiks röntgen. Selline sümptomiteta seisund võib kesta aastaid. Kui hammas hakkab tumenema – on see üheks tunnuseks, et selles toimuvad hävitavad protsessid (hamba pulbi nekroos).
Seetõttu, mida varem alustada juurekanalite ravi, seda suurem on võimalus vabaneda tulevikus ebameeldivatest tüsistustest.
Hammas, mis vajab juurekanali ravi, kuid ei ole siiani välja ravitud, võib patsiendile osutada ootamatuid ebameeldivusi. See võib pika aja vältel mitte ilmutada mingeid sümptomeid või siis ilmutada ägeda põletiku tunnused: - Igemete valu, paistetus jne. Isegi põletikusümptomite puudumisel, võib infektsioon tõsiselt kahjustada hammast ümbritsevat luud ning te võite oma hambast ilma jääda.
Endodontilise teraapia etapid:
Endodontiline teraapia koosneb järgmistest etappidest: tuimestamine, hamba eraldamine suuvedelikust, juurdepääsu tagamine pulbi alasse, juurekanalite puhastamine, juurekanalite plombeerimine.
Hamba tuimestamine
Juurekanalite raviprotseduuril on halb maine seetõttu, et oli väga valulik. Kuid see on absoluutselt vale, kuna kaasaegses stomatoloogias eksisteerib selline mõiste nagu „valuta ravi“, mis on igati end õigustanud. Juurekanalite ravi – on täiesti valutu protseduur, mis ei erine millegi poolest hamba plombeerimisest.
Enne juurekanalite ravi tehakse tuimestus. Selleks, et tuimestamise ajal ei tunnetaks patsient tuimestuslahusega (anesteetikuga) süstiga seotult ebamugavust, määritakse nõela sisestamise kohta kõrge kontsentratsiooniga geel-anesteetik. Ning nõela sisenemist limaskesta patsient ei tunne kunagi, kuna tuimestatakse tuimestamise protsess iseenesest.
Seetõttu, mida varem alustada juurekanalite ravi, seda suurem on võimalus vabaneda tulevikus ebameeldivatest tüsistustest.
Hammas, mis vajab juurekanali ravi, kuid ei ole siiani välja ravitud, võib patsiendile osutada ootamatuid ebameeldivusi. See võib pika aja vältel mitte ilmutada mingeid sümptomeid või siis ilmutada ägeda põletiku tunnused: - Igemete valu, paistetus jne. Isegi põletikusümptomite puudumisel, võib infektsioon tõsiselt kahjustada hammast ümbritsevat luud ning te võite oma hambast ilma jääda.
Endodontilise teraapia etapid:
Endodontiline teraapia koosneb järgmistest etappidest: tuimestamine, hamba eraldamine suuvedelikust, juurdepääsu tagamine pulbi alasse, juurekanalite puhastamine, juurekanalite plombeerimine.
Hamba tuimestamine
Juurekanalite raviprotseduuril on halb maine seetõttu, et oli väga valulik. Kuid see on absoluutselt vale, kuna kaasaegses stomatoloogias eksisteerib selline mõiste nagu „valuta ravi“, mis on igati end õigustanud. Juurekanalite ravi – on täiesti valutu protseduur, mis ei erine millegi poolest hamba plombeerimisest.
Enne juurekanalite ravi tehakse tuimestus. Selleks, et tuimestamise ajal ei tunnetaks patsient tuimestuslahusega (anesteetikuga) süstiga seotult ebamugavust, määritakse nõela sisestamise kohta kõrge kontsentratsiooniga geel-anesteetik. Ning nõela sisenemist limaskesta patsient ei tunne kunagi, kuna tuimestatakse tuimestamise protsess iseenesest.
Juurdepääsu tagamine juurekanalite alasse
Enne seda, kui alustada juurekanalite puhastamist, peab stomatoloog tagama hea juurdepääsu juurekanalitele. Hea juurdepääsu tagamiseks pulbi alasse, luuakse stomatoloogilise puuriga otsene õõnsus, mis viib juurekanaliteni. Noortel patsientidel on juurdepääs suur, kuna nendel on pulpaarne kamber suur. Eakate patsientide hammastel on väiksem hambaõõnsus, mistõttu vajatakse selle väiksemat prepareerimist.
Juurdepääs esihammastel tehakse nende tagumiselt poolt, tagumistel hammastel – närimise pinnal.
Enne seda, kui alustada juurekanalite puhastamist, peab stomatoloog tagama hea juurdepääsu juurekanalitele. Hea juurdepääsu tagamiseks pulbi alasse, luuakse stomatoloogilise puuriga otsene õõnsus, mis viib juurekanaliteni. Noortel patsientidel on juurdepääs suur, kuna nendel on pulpaarne kamber suur. Eakate patsientide hammastel on väiksem hambaõõnsus, mistõttu vajatakse selle väiksemat prepareerimist.
Juurdepääs esihammastel tehakse nende tagumiselt poolt, tagumistel hammastel – närimise pinnal.
Juurekanalite prepareerimine (puhastamine)
Juurekanalite puhastamine lülitab endasse mehhaanilist medikamentoosset töötlust (teame, et juurekanalites koguneb hulgaliselt baktereid). Juurekanali puhastamise etapil on väga tähtis bakterite, pulbikoe eemaldamine, mis võib olla nekrotiseerunud (kärbunud) ja infitseeritud.
Juurekanalite mehhaanilist töötlemist teostatakse spetsiaalsete töövahenditega, mida stomatoloogias nimetatakse failideks.Need töövahendid on väga sarnased sirgete nõeltega, nendel on teatud pikkus, suurus, koonuselisus, kare pind, mis meenutab saagi. Stomatoloog töötleb juurekanaleid nende failide komplektiga, teostades üles-alla liigutusi hamba kanaleid mööda, tehes nendega samaaegselt pöörlevaid liigutusi.
Juurekanalite puhastamine lülitab endasse mehhaanilist medikamentoosset töötlust (teame, et juurekanalites koguneb hulgaliselt baktereid). Juurekanali puhastamise etapil on väga tähtis bakterite, pulbikoe eemaldamine, mis võib olla nekrotiseerunud (kärbunud) ja infitseeritud.
Juurekanalite mehhaanilist töötlemist teostatakse spetsiaalsete töövahenditega, mida stomatoloogias nimetatakse failideks.Need töövahendid on väga sarnased sirgete nõeltega, nendel on teatud pikkus, suurus, koonuselisus, kare pind, mis meenutab saagi. Stomatoloog töötleb juurekanaleid nende failide komplektiga, teostades üles-alla liigutusi hamba kanaleid mööda, tehes nendega samaaegselt pöörlevaid liigutusi.
Medikamentoosset desinfektsiooni teostab stomatoloog kanalite niisutamisega spetsiaalsete ühekordsete nõeltega.
Failidega töötlemine toimub juurekanali kogu pikkust mööda kuni juure tipuni, kuid mitte kaugemale tipust. Juurekanalite töölemise peamiseks etapiks on nende pikkuse mõõtmine. Selleks paigutab stomatoloog alguses kanalitesse failid ja teeb röntgenülesvõtte, mille alusel määratakse kindlaks juurekanalite pikkus.
Peale juurekanalite hoolikat puhastamist võib stomatoloog asuda kanalite plombeerimise juurde. Vahest eksisteerivad juhtumid, mil soovitatakse teha nädalane intervall juurekanalite lõpliku plombeerimise eelselt. Sel juhul paneb stomatoloog ajutise plommi, et selle nädala jooksul ei satuks kanalisse infektsioon.
Failidega töötlemine toimub juurekanali kogu pikkust mööda kuni juure tipuni, kuid mitte kaugemale tipust. Juurekanalite töölemise peamiseks etapiks on nende pikkuse mõõtmine. Selleks paigutab stomatoloog alguses kanalitesse failid ja teeb röntgenülesvõtte, mille alusel määratakse kindlaks juurekanalite pikkus.
Peale juurekanalite hoolikat puhastamist võib stomatoloog asuda kanalite plombeerimise juurde. Vahest eksisteerivad juhtumid, mil soovitatakse teha nädalane intervall juurekanalite lõpliku plombeerimise eelselt. Sel juhul paneb stomatoloog ajutise plommi, et selle nädala jooksul ei satuks kanalisse infektsioon.
Juurekanalite plombeerimine
Juurekanalite plombeerimise edu on olulisel määral määratletav eelnevate endodontiliste manipulatsioonide teostamise kvaliteedist ning tavapäraselt tingib läbiviidava ravi lõpptulemuse.
Selle etapi põhinõudeks on juurekanalite hermetiseerimise kindlus. Enne plombeerimist kuivatatakse kanalid paberist štiftidega.
Juurekanalite täitmiseks kasutatakse guttapertši ja pastat. Guttapertš – kummist materjal, mida toodetakse koonuste vormis, guttapertši mõõdud ja vorm vastavad failide vormile ja mõõtmetele, mille abil puhastatakse juurekanalid. Guttapertšist koonused kaetakse pastaga ja viiakse hamba juurekanalitesse. Hea hermetiseerimise saamiseks viiakse juurekanalitesse sisse veel mitu koonust.Peale juurekanalite plombeerimist paigutab stomatoloog ajutise plommi avale, mis oli tehtud selleks, et pääseda juurde juurekanalite alasse. Kanal peab olema plombeeritud tippudeni ilma tühimike ja defektideta.
Peale kõike seda määratakse järgmine visiit, mille ajal paneb stomatoloog alalise plommi.
Juurekanalite plombeerimise edu on olulisel määral määratletav eelnevate endodontiliste manipulatsioonide teostamise kvaliteedist ning tavapäraselt tingib läbiviidava ravi lõpptulemuse.
Selle etapi põhinõudeks on juurekanalite hermetiseerimise kindlus. Enne plombeerimist kuivatatakse kanalid paberist štiftidega.
Juurekanalite täitmiseks kasutatakse guttapertši ja pastat. Guttapertš – kummist materjal, mida toodetakse koonuste vormis, guttapertši mõõdud ja vorm vastavad failide vormile ja mõõtmetele, mille abil puhastatakse juurekanalid. Guttapertšist koonused kaetakse pastaga ja viiakse hamba juurekanalitesse. Hea hermetiseerimise saamiseks viiakse juurekanalitesse sisse veel mitu koonust.Peale juurekanalite plombeerimist paigutab stomatoloog ajutise plommi avale, mis oli tehtud selleks, et pääseda juurde juurekanalite alasse. Kanal peab olema plombeeritud tippudeni ilma tühimike ja defektideta.
Peale kõike seda määratakse järgmine visiit, mille ajal paneb stomatoloog alalise plommi.
Hammaste taastamine peale endodontilist teraapiat
Peale juurekanalite ravi lõpetamist otsustab stomatoloog hamba taastamise küsimuse. Hammaste taastamist peale endodontilist teraapiat teostatakse mitmel viisil: plombeerimine komposiitmaterjalidega (mis sobib hamba värviga), plombeerimine komposiitmaterjalidega štiftide abil, kroonide kasutamine.
Asi on selles, et paljudel juhtudel jääb hammas endodontilise teraapia käigus ilma olulisest hambakoe mahust. See toimub suure vana plommi, mahuka kaariese või krooni osa vigastuse jne. tõttu. Sellises seisundis hambad muutuvad habrasteks ning stomatoloogil tuleb lahendada küsimus hamba adekvaatse taastamise kohta.
Nende hammaste taastamisega seotud küsimus, mis on olulises mahus kaotanud kõvakudesid, lahendatakse juurestiftide abil.
Peale juurekanalite ravi lõpetamist otsustab stomatoloog hamba taastamise küsimuse. Hammaste taastamist peale endodontilist teraapiat teostatakse mitmel viisil: plombeerimine komposiitmaterjalidega (mis sobib hamba värviga), plombeerimine komposiitmaterjalidega štiftide abil, kroonide kasutamine.
Asi on selles, et paljudel juhtudel jääb hammas endodontilise teraapia käigus ilma olulisest hambakoe mahust. See toimub suure vana plommi, mahuka kaariese või krooni osa vigastuse jne. tõttu. Sellises seisundis hambad muutuvad habrasteks ning stomatoloogil tuleb lahendada küsimus hamba adekvaatse taastamise kohta.
Nende hammaste taastamisega seotud küsimus, mis on olulises mahus kaotanud kõvakudesid, lahendatakse juurestiftide abil.
Juurestiftid
Juurestiftid (stomatoloogias tuntud ankrustiftide nimetuse all) – on titaanist valmistatud vardad. Neid paigaldatakse ja kinnitatakse vaid nendesse hammastesse, mis olulisel määral on kaotanud kõvakoe.
Stifti paigaldamiseks eemaldab stomatoloog vähese koguse guttapertši (millega oli täidetud juurekanal) selleks, et saada kohta stifti paigaldamiseks. Seejärel fikseeritakse stift tsemendiga juurekanalis, mille järgselt paigaldatakse selle ülemisse ossa plommimaterjal hamba anatoomilise vormi taastamiseks. Niisiis teeb stiftide kasutamine suure osa kõvakoest kaotanud hamba tugevamaks. Vahest on sellised situatsioonid, et vaid stiftide ja plombeerimise materjalide kasutamisega ei õnnestu saada adekvaatset vastupidavust. Sellistel juhtudel paigaldatakse hea tugevuse saavutamiseks hambale kunstkroonid.
Juurestiftid (stomatoloogias tuntud ankrustiftide nimetuse all) – on titaanist valmistatud vardad. Neid paigaldatakse ja kinnitatakse vaid nendesse hammastesse, mis olulisel määral on kaotanud kõvakoe.
Stifti paigaldamiseks eemaldab stomatoloog vähese koguse guttapertši (millega oli täidetud juurekanal) selleks, et saada kohta stifti paigaldamiseks. Seejärel fikseeritakse stift tsemendiga juurekanalis, mille järgselt paigaldatakse selle ülemisse ossa plommimaterjal hamba anatoomilise vormi taastamiseks. Niisiis teeb stiftide kasutamine suure osa kõvakoest kaotanud hamba tugevamaks. Vahest on sellised situatsioonid, et vaid stiftide ja plombeerimise materjalide kasutamisega ei õnnestu saada adekvaatset vastupidavust. Sellistel juhtudel paigaldatakse hea tugevuse saavutamiseks hambale kunstkroonid.
Hambakroonid
Peale stiftide paigaldamist juurekanalisse, paigaldatakse selle ülemisele osale plombeerimismaterjal. Plombeerimismaterjali abil suurendatakse selle aluse mahtu, millele asetatakse kroon.
Hambakroonid – stomatoloogilise restaureerimise viis, mis täielikult katab hamba, millele see kinnitatakse tsemendi abil. Hambakroonid katavad hamba selle osa, mis asub igeme kohal. Kroone tehakse portselanist, kullast või muudest metallmaterjalidest, või siis kombineeritakse portselani ja metallmaterjali. Hambakroonide abil võib taastada hamba esialgse vormi, tugevdada hammast, parandada selle välisilmet.
Tugevdavat toimet omab kroon seetõttu, et katab täielikult hamba, seda justkui kokku „sidudes“. Vigastatud hamba tugevdamiseks on kroon – üheks põhiliseks stomatoloogias kasutatavaks vahendiks.
Peale stiftide paigaldamist juurekanalisse, paigaldatakse selle ülemisele osale plombeerimismaterjal. Plombeerimismaterjali abil suurendatakse selle aluse mahtu, millele asetatakse kroon.
Hambakroonid – stomatoloogilise restaureerimise viis, mis täielikult katab hamba, millele see kinnitatakse tsemendi abil. Hambakroonid katavad hamba selle osa, mis asub igeme kohal. Kroone tehakse portselanist, kullast või muudest metallmaterjalidest, või siis kombineeritakse portselani ja metallmaterjali. Hambakroonide abil võib taastada hamba esialgse vormi, tugevdada hammast, parandada selle välisilmet.
Tugevdavat toimet omab kroon seetõttu, et katab täielikult hamba, seda justkui kokku „sidudes“. Vigastatud hamba tugevdamiseks on kroon – üheks põhiliseks stomatoloogias kasutatavaks vahendiks.
